Pühapäev, 22. veebruar 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum LOSSIMUUSIKA  Kadri Voorand - vokaal Ansambel Una Corda    Kristi Mühling - kannel    Katri Tikka - harf    Ene Nael - klavessiin  Ansambel UNA CORDA ( https://unacorda.net/ ) on ainulaadse koosseisuga ansambel kuhu kuuluvad kolm sarnast, kuid samas erinevat näppepilli - kannel, harf ja klavessiin. Kontserdi kavas on heliloojate Mingo Rajandi, Age Veeroosi, Mirjam Tally ja Georg Jakob Salumäe spetsiaalselt sellele kossseisule loodud originaalteosed.   Koos ansambliga astub lavale alati särav häälevirtuoos Kadri Voorand, kellega koos esitatakse nii Kadri loomingut kui ka vabu kohapeal sündivaid improvisatsioone. ELEMENT – VESI Vesi on värvitu, läbipaistev, lõhnatu ja maitsetu aine, umbes nii nagu noodid noodipaberil. Vesi aitab meil olla elus nii nagu muusika. Vesi kustutab Tule, ujutab üle Maa ja lämmatab Õhu … nii nagu muusika. KAVA Georg Jakob Salumäe (2006) „Silmavees” (2025) ansamblile Una Corda vaimulik rahvaviis „Mu süda, ärka üles”, seade Cyrillus Kreek (1889-1962) / Kadri Voorand (1986)  Age Veeroos (1973) „Vesi” (2025) klavessiinile ja geofoonilistele helimaastikele Mingo Rajandi (1980) „My river runs to thee” (2024/2025) ansamblile Una Corda Kadri Voorand „You Look Into My Eyes” (2025)  ansamblile Una Corda Mirjam Tally (1976) „Voolujoon” (2012) ansamblile Una Corda vaimulik rahvaviis „Süda, mis Sa muretsed”, seade  C. Kreek / K. Voorand SILMAVEES Peetrus salgas Jeesuse pärast salasuste osadust kolm korda ära, aga pesi kõik patu oma pisratega maha. Peetrus nuttis ja kaebas; õigemini mitte lihtsalt ei nutnud, vaid nuttis kogu südamest. Seepärast ei ütle evangelist, et ta lihtsalt nuttis, vaid et ta „puhkes kibedasti nutma” (Mt 26:75) Kui suur vägi on pisaratel, seda ei saa sõnul väljendada, vaid asjade käik ise näitab seda. Nuttes kibedasti pesi ta patu maha, pärast seda anti talle taevavõtmed. (Püha Johannes Kuldsuu) Georg Jakob Salumäe VESI Oma uues teoses “Vesi” klavessiinile geofooniliste helimaastikega põimin omavahel muusikalist ja looduslikku aega. Klavessiini kõla seostub mulle ühelt poolt voolavusega, teisalt n.ö. kivisse raiutud massina. Selle abil on hea kujutada (aineosakeste) tihedust ja hõredust, nende liikumist, rütmilisust ja perioodilisust, aga ka tahkete kehade tahumatust. Sündis selline geoloogiline idee veest ja vee– või selle puudumisega seotud keskkondadest. Age Veeroos MY RIVER RUNS TO THEE Kui sa olid 9-aastane, siis sa kirjutasid nii: armastus on siis kui kirjutad igale poole ühe nime. rannas ja koolis ja käe peale. armastus on kui kirjutad talle, et kell on 22:22 Armastus on, kui istud kellegi kõrval ja lihtsalt tead Armastus on see, kui sa tahad teist kogu aeg uuesti nuusutada Armastus on tuhandeaastane mets-õunapuu Armastus on looduskaitse all Armastus on jõe ääres Armastus on maa sees Armastus on sulle ette astutud jäljed paksus lumes. Armastus on see, kui vanaema ei saa oma saapapaelu kinni siduda ja seda teeb vanaisa. Armastus on see, kui koer tõmbab keelega üle näo. Armastus on see, kui on lihtsam teha, kui öelda. Armastus on see, kui sa alati rõõmustad käo kukkumise üle Armastus on see, kui sa võid olla haige. armastus on higi, armastus on juustuvõileib armastus on unetus ja köielkõnd Armastus on meelespealilledes ja murtudsüdamelilledes armastus on üks ja seesama laul armastus on võnkumine ja hiidlaine armastus on kasvamine ja kahanemine armastus on maailm läbi rohelise klaasikillu armastus on kõik. Armastuses ei ole midagi, mida sa tead. Armastus on igavene sibula lõhn vanaema kätel Armastus on see, kui sa võid keset jutuajamist magama jääda Armastus on see, kui sulle meeldib keegi, kes sulle tegelikult ei meeldi Armastus on maapinnale kukkunud käbid Armastus on siis, kui sa ei karda mööda laulda Armastus on hingeõhk kuklal Armastus on elustamisaparaat Armastus on halastuslask Armastus on julgus otsustada, kumba neist kasutada. Palun usu mind, mina armastan sind. Mingo Rajandi VOOLUJOON  on viimasega kolmest loost, mis keskenduvad sarnasele muusikalisele materjalile: „Vool”, „Joon” ja nüüd „Voolujoon”. Kõigis neis kolmes leidub ühist temaatikat, nagu vihjavad ka lugude pealkirjad. Võrreldes varasematega on „Voolujoone” eripäraks see, et siin olen kasutanud pisut rohkem vabasid improvisatoorseid elemente. Mirjam Tally Kadri Voorand on eesti laulja-laulukirjutaja, kelle ainulaadne segu folgist, jazzist ja improvisatsioonilisest popist ning jutuvestja roll muusikas teevad temast tänapäeva ühe autentseima live -esineja Euroopa jazzimaastikul. Ta on pälvinud palju auhindu ja tunnustusi, sealhulgas 6 Eesti Muusikaauhinda ja Kultuuriministeeriumi tunnustusi, teinud koostööd paljude rahvusvaheliselt tunnustatud muusikutega, sealhulgas tuntud dirigendi ja helilooja Kristjan Järvi, Eesti Filhamroonia Kammerkoori, NOËPi ja Erki Pärnojaga. Alates 2020. aastast on ta sõlminud lepingu ühe Euroopa tähtsaima jazziplaadifirma ACT-ga. Kadri Voorand on muusikaline jutuvestja, kellele meeldib oma kuulajaid kaasata. Jazzwise kirjeldab Voorandi publikut kui „iga tema noodi otsas rippuvat“. Tema kaasahaaravad, rituaalsed ja intiimsed kontserdid, sageli koos bassist Mihkel Mälgandiga, ületavad keelebarjääre ja on viinud ta lavadele EFG London Jazz Festivalist Pori Jazzini ja Hiina tähtsaima Pekingi Nine Gates Jazz Festivalini. https://www.kadrivoorand.com/ UNA CORDA on aastal 2009 asutatud ainulaadse koosseisuga kolmest instrumendist – harf, kannel ja klavessiin – koosnev ansambel, mille asutajaliikmed on Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf) ja Ene Nael (klavessiin). Aastast 2025 mängib koosseisus harfi Katri Tikka (Soome) Una Corda kõlale on omane kammerlik ja delikaatne värvigamma, mida ilmestavad jõulisemad aktsendid ja kujundid. Kuulajad on esile tõstnud ansambli muusika põhjamaisust ja müstilisust. Klavessiin annab rütmilise impulsi ning tiheduse. Kandle pikk järelkõla lisab õhulisust ja sära kõrges registris. Harf täiendab oma sügavate madalate helide ja täidlase tämbriga. Ansambli repertuaar on mitmekülgne – kavades kõlab nii tunnustatud heliloojate originaalmuusika, seaded, kui ka vaba improvisatsioon. https://unacorda.net/ Lossimuusika  on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.  Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.   Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint   Täname: Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht   Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu  Vanusepiirang: Soovitav alates 7. eluaastast Ratastooliga ligipääsetavus: Olemas